Aeg uueks seikluseks/Time for a new adventure

If you prefer English, scroll down!

Hei!

Tänasest võib vast ka blogisse kirjutada, et praeguseks jätan ma hüvasti oma Tartu ülikooli õpingutega (mingiks ajaks) ning sean suuna kaugele kaugele. On aeg hakata kohvreid pakkima, sest minu teed viivad mind Melbourne’i, Austraaliasse.

Praegu on emotsioonid igal pool ja asjad segamini ja mõtted tagurpidi, aga sellegipoolest olen võtnud vastu sellise otsuse ja siiamaani veel tagasivaatamist pole. Pakkimisega on mul probleeme. Raskusi on ühe nädlaseks reisikski pakkida, aga no kuidas ma peaks oskama üheks aastaks pakkida.

Tegelikult peaks ma pakkimisega olema juba harjunud. Alles augusti lõpus pakkisin asjad kokku, et minna Tartusse, nüüd tagasi Tallinnas oma kompkaga, ja varsti pea 15 000 km kaugusel minu kullakallist Eestist.

Mida, kuidas, miks, millal, kellega?

Ma ei lähe sinna farmitööd tegema, vaid lähen hoopis au pair’iks (ehk lapsehoidjaks), mistõttu sõidan täitsa üksi. Ma usun, et kui farmi läheks, ei julgeks veel üksi minna, sest mul pole isegi autojuhilube haha. Pakkumine tuli mulle täiesti ootamatult ja ma ei olnud parasjagu ise otsimas midagi sellist, aga kuidas ma siis sellisele pakkumisele ei saan öelda.

Kuidas ma sinna lähen? Ikka lennukiga. Alustan oma sõitu 29. märtsil. Tee viib mind läbi Singapuri, ehk rännak näeb välja selline: Tallinn –> Helsingi; Hensingi–> Singapur; Singapur–> Melbourne. Kokku olen ma kolme lennuki peal umbes 20 tundi kokku.

Kugi olen lennukiga harjunud sõitma, on see ikkagi veidike pikk vahemaa ja ühe koha peal 11 tundi istuda pole just kõige mugavam. Sellegipoolest pole mul selle vastu midagi, sest uued seiklused ootavad. Ja eks ma veits kardan kah, aga noh, julge hundi rind on rasvane jne.

Tegelikult tuli see pakkumine mulle detsembris, kui ma õigesti mäletan ning minek selgus mul tegelikult juba jaanuari alguses, kuid vara oli kõigile sellest rääkida. Viisa ma sain ma ka üllatavalt kiiresti – ühe päevaga.

Miks just praegu kui olen just hakanud oma Tartu eluga ara harjuma?

Noh, praegu on hea aeg selliseid asju teha. Olen kaua-kaua tahtnud minna ükskõik kuhu maailma avastama. Ja kui see võimalus tuli, ei suutnud ma ei öelda. Pealegi, usun et kui ma ei oleks öelnud, jääks see igat moodi kripeldama. Ning ega selliseid pakkumisi iga paev tule.

Emotsioonid on mul olnud siin ja seal. Eks see raske ole jätta kõik oma sõbrad ja pere ja koer kodumaale ning lennuki peale astuda. Aga ma usun ja loodan, et see valik mida ma tegin, on õige valik.

Kui palju ja kui tihti ja millest ma kirjutama hakkan, ei tea ma veel, aga ma luban, et kirjutan. Vahepeal hoidke siis mu blogil silma peal.

Kuni järgmise postituseni.

Maria

 

Hey, hi, hello

So, somehow you’ve stumbled onto this blog or most likely I sent you the link myself. But if you are a stranger here and you don’t know who I am, hi! I’m Maria and I’ll be spending a year in Melbourne, Australia.

So, as some of you know I was studying French and literature in University of Tartu but then life sort of gave me a once-in-a-lifetime opportunity and I couldn’t exactly say no. So now on the 29th of March I will be leaving my homeland.

I’ll be flying thorugh Singapore and together all three flights will take up approximately 20 hours (plus 9-10  hours in three different airports altogether, how fun!). I mean I am used to flying, it’s just sitting in an airplane for 11 hours straight is not that great. But hey, the adventure awaits!

What will I be doing there? I’ll be au pairing (aka babysitting) therefore I won’t unfortunately be able to give you any details about farming whatsoever. But I promise to hopefully give you interesting descriptions of Melbourne and other fun places I’ll be visiting.

What am I currently feeling? It’s definitely weird, man. First of all, how the hell are you supposed to fit your whole life into one suitcase (two technically, as I’m allowed to take hand luggage as well but it’s tiny (!!)). I mean, I have trouble packing for a one week vacation but for a whole year? That’s a whole different story. Secondly, I’m definitely sad to be leaving home, my parents, my friends and my dog but life’s an adventure so it’s all cool. And hey, you know what they say, when you risk a lot you gain a lot.

Why now? Well, generally speaking now is as good a time as any. I’m young and I’m really curious about what life is like “on the other side of the lake”. Besides I know myself well enough to know that I’d be whining and cursing myself every chance I’d get if I didn’t go (and I’d be driving everyone around me insane.). I feel like this is exactly what I need right now. And I believe it’s gonna be great.

As for how frequently am I going to write stuff on this blog, I don’t know yet. But I will, I promise. So keep an eye out for future posts!

For now, let the journey begin!

Maria

Advertisements

2 thoughts on “Aeg uueks seikluseks/Time for a new adventure

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s